Veronica chamaedrys

Külmamailane roomab muru sees ja tõsi, kipub ka peenrale. Kuid tema kaunid sinimustvalged õied muudavad muru õitsemise ajal õieväljaks.

Medicago lupulina

Ühe- või mitmeaastane lamav taim, 5–40 cm.

Kasvab niitudel ja teeservadel. Eestis tavaline.

Õitseb juunist septembrini.

Dianthus barbatus

Habenelk on tavaline ilutaim, mis metsistub Eestis harva. Liigist on aretatud palju sorte, mille õite värvitoon on valge, roosa või punane erinevate mustritega.

Habenelgi looduslik levila ulatub Lõuna-Euroopas Püreneedest Karpaatide ja Balkanini. Teine alamliik kasvab Lõuna-Venemaal, Koreas ja Hiinas.

Habenelgi õisi peetakse söödavateks.

Melilotus albus

Väiksena sarnaneb väga ristikheinale, kuid võib kasvada julgelt meetrikõrguseks. Tema valge õied meenutavad samuti ristiheina oma, lihtsalt nad ei moodusta ümarat palli. Nagu nimigi vihjab on tegemist taimega, mis teeb mesilased rõõmsaks.

Lamium album

Piimanõges võttis koha sisse elupuu all juba mai alguses. Lehtede alla kasvavate õiekobaratega näevad nõgesevarred justkui nad oleks ennast pidurüüsse ehtinud. Ka mesilastele ning liblikatele meeldib piimanõges väga. Piimanõges ei kõrveta ning selle õisikud on süües magusa maitsega.

Taraxacum

Võilill koos naadiga ühed tuntuimaid aianuhtlused. Reguleerides üksnes oma kasvu, saab võilill hakkama igal pool, reguleerides vastavalt oma kasvu. Marjapõõsa alt võib leida hiigelsuurte lehtedega võilille, tänavasillutise praos või kuival, tallatud murul jääb taim väikeseks, kuid saab siiski suurepäraselt hakkama.

Siiski on tegemist astriga samasse sugukonda kuuluva lillega ning võilillel on palju positiivseid omadusi. Noortest lehtedest saab teha salatit ja suppi, õitest moosi või veini. Mõistagi meeldib võilill ka putukatele.

Äraõitsenud võilill asub lennutama seemneid üsna imetabasel viisil. Valmis seemned istuvad õiekobara otsas ja ootavad tuuleiili (või lustakat puhujat), et siis sulgkergena lendu tõusta ja kanduda kasvõi üle majakatuste, kaugele algsest kasvukohast.